#1 Kui kogemuse jagamisest saab bisness.

Vahutasime eile ühe sõbrannaga messengeris. Vaimse tervise teekonnal meid abistavatest inimestest. Ja ma pean siin endale korra näkku vaatama, sest samamoodi olen ma vahutanud varasemalt, kuidas meil neid kõiki vaja on. Hingamisrännakud, tantralaagrid, meditatsioonid, seenetripid, hüpnoosid, konstellatsioonid.

Sõbranna rääkis, kuidas käis ühe ma arvan Eesti kuulsaima meesterahva juures, kes teeb hingamisrännakuid. Tuba oli puupüsti inimesi täis ehk oversold. Ma tean, et hingamisrännakul peab läbiviija suutma toetada neid, kel on raskem või sügavam tripp. Ruumi peab hoidma! Aga mu sõbranna juurde see mees ei jõudnudki, sest nii palju rahvast oli. Äge, eks? Kvaliteet alla arvestuste.

Sama sõbranna rääkis ka, kuidas juhtus nõiaringi, kui terapeut, kelle juures ta käis, keelitas teda alati naasma. Et siin on ikka veel, millega tegeleda. Samal ajal sõbranna tundis, et progress on 0. Iga kord sama jutt ja ta ei saa ühtegi hacki, kuidas oma teemades selgust saada või edasi liikuda. Aga summa, mida välja käia, oli alati sama ja see polnud mingi kümps, eks.

Kui veel kahekesi koos podcasti tegime, käisime ühe seksuaalterapeudi juures salvestamas. Ta oli sel hetkel oma elus kohas, kus otsis võimalust oma elukaaslast maha jätta, et silmarõõmuga vabamalt lustida. Ma panin tema juurde isegi aja, seksuaalteraapiasse, kuid mul tuli mitu korda midagi vahele. Ma ei jõudnudki sinna. Tagantjärele tunnen, et jumal tänatud. Mulle ei saa anda tervislikku suhtenõu inimene, kes ei tea, kus ta samal hetkel ise oma elus seisab.

Lisaks kuulsin hiljuti, et üks mees oli sama terapeudi kontakti otsinud, selle saanud, kõne peale tõmmanud ning oma suhteolukorrast rääkinud. Terapeut soovitas tal endale lits otsida ja elama hakata, sest mehe praegune naine pidi nagu laip olema, kelle kõrval elatakse varjusurmas. Teades täna rohkem selle paarisuhte tausta, ajab mind oksele selle terapeudi pealiskaudsus. Kui kodust ei saa, annan ma sulle loa otsida väljast. Süvenemata sellesse, MIKS kodust ei saa. Lihtsakoeline mees võttiski seda kui LUBA ja asus tegudele. Tänaseks on see paarisuhe perses.

Kui ma veel Väätsal konstellatsioonis käisin, tajusin ühel õhtul oma tööd tehes, et konstellööril on juba väss peal ja kuna mu töö oli viimane, tuli sellega kiirelt ühele poole saada. Teemaks oli raha. Ma sain teada, et mul on rahaga ebatervislikud suhted, kuna mu kaugelt sugulane tassis omal ajal kogu oma papi kõrtsi. Davai, head õhtut.

Point ei ole selles, et ma viin terapeudile või kellele iganes mind eeldatavasti abistavale inimesele oma raha ja ootan kohest muutust. Ei. Et tegin konstellatsioonis raha töö ära ja nüüd ma peaks kaks käekotti juurde ostma, et nuts kusagile ära mahuks. Oma tagumikukarvadega ma tundsin kusagilt maalt ära, kas sellel inimesel on päriselt isu mind abistada sel teekonnal või see on lihtsalt äri.

Türil Ülle juures konstellatsioonis käies sain ma väga palju abi. Mitte luuüdini muutust loovaid, kuid ma sain näiteks oma mamma ära leinata. Mul oli see lein kusagil kinni ja seal ma sain selle lahti ja mul hakkas nii palju kergem. Ja ma tundsin IGA KORD, et Ülle on südamega asja juures. Ta päriselt huvitus ja talle oli väga oluline, et teemad saaks lahenduse. Iga jumala kord. Aitäh!

Helmeri juures käimine on minu jaoks nagu iseenda ja oma suhete hügieeni eest hoolitsemine. Nagu hambapesu. See on elementaarne. Ma lähen väljendan end ja saan peegelduse vastu. MA SAAN ISEENDA SEEST VASTUSE OMA KÜSIMUSELE. Mitte ma ei roni tema juurde lahendusi otsima. Et ma nüüd tulin, siin ma olen, tee mind korda. Helmeril on peen oskus juhtida mind alati sinna, kuhu ma pole ise tahtnud vaadata. Ja kui see koht on käes, siis sealt tagasi ma enam minna ei saa. Ei saa ignoreerida enam, et ma leidsin oma pimeda nurga üles, mida valgustama hakata.

Ja see on kuidagi nii lihtne, tervislik, muutust loov. Ma õpin suhtlema. Ma õpin iseennast tundma. Ma saan päris mina juurde tagasi, ta näitab teeotsa kätte. Minu asi on kõmpima hakata. Ja ma olen väga lühikese ajaga väga pika maa juba maha käinud ja vot seda ma tunnen küll luuüdini. Ausalt.

Ma tean täna mitut teenusepakkujat, kes hoiavad alati kvaliteedi kõrge, kes ei pressi podcastidesse või Õhtu saatesse ja keda saab alati usaldada, et nad ei ole papi peal väljas. Tal on kutsumus ja ta aitab no matter what.

Ja samal ajal vaatan ma ümberringi, kuidas kivi alt tulnud ja üleöö kuulsaks saanud gurud on hakanud nägema unes karu ja küsivad selle unenäo eest ulme raha. Rasv, mille pealt tulistatakse on sama – vana, aga summad kasvavad aasta-aastalt sadades eurodes.

Kui sa hingamisrännakul käid, siis jah, see, kes seda ürri veab, ta võib käia end täiendamas ja lüüa naeltega tunnistusi seina nii palju kui printer kannatab, aga hingad sa ikka nina ja suu, mitte perse kaudu. Ainult, et sa lähed hingad seal üksi, sest mulle tundub, et nendel vaimsetel inimestel on mingi teave, mida mul ole – maailm hakkab vist otsma lõppema, sest lollidelt tuleb raha ära võtta ja nii kiiresti, kui võimalik.

Mulle pole vaja taro laduda, et ma saaks teada, kes ma eelmises elus olin, et ma saaksin tänasest minast paremini aru. Ma otsisin aastaid lahendusi ümbernurga. Lootsin, et keegi ütleb mulle, et minu käitumine ei tulene minust, et see on kellegi teise süü ja see keegi teine peab nüüd ka teraapiasse minema, siis ma pääsen. Päästan ma end ikka ise. Aga kui pikk maa mul oli selle teadmiseni jõudmiseks vaja roomata…

Räme power tuleb taha sellest kohast, kus ma saan aru, et mul on õigus valida, mida ma elus teha tahan, kes ma tahan olla ja kellega. Mul on õigus reageerida nii nagu ma tahan, mitte nii, nagu mind titest peale on õpetatud. Mul on hääl ja ma võin seda kasutada, kui ma tunnen, et mulle midagi ei sobi. Mitte ma ei ole vait ega kannata ära nagu kunagi. Ja see on AINULT MINU VALIK, mismoodi ma täna elan.

Ma ei pea kogu aeg tegelema millegagi. Oma vanemate pasaga või vanaema öeldud lausetega. Ma ei pea otsima end eelmistest eludest. Ma elan praegu ja täna. Imal, kuid see on minu jaoks üks suurimaid töövõite kogu ärevust ja raskustunnet täis elust läbirändamisest. Lebo. Lõpuks.

Nii et varsti tuleb hakata sul laenu võtma, et Kiige talus mu möla kuulata ja podcastid lähevad tasuliseks, sest ma olen ikkagi nii palju investeerinud endasse, mul on kogemused ja ma olen nii palju plekki tuulde lasknud, et palun, ma tahan oma raha tagasi! NALI.

3 kommentaari

  1. Jätkuvalt naudin ehedust, mis end selkeski jutus ilmutab.
    Ja teema mida Sa puudutad, on teema küll. Lisaksin siia veel, et on ka veel terepeute, kellest keegi midagi ei tea.
    Ühed on need, kes tôepoolest oma kutsumuses toetatud. Ent on ka neid, keda pôhjusega ei leia..
    Ja sel juhul vôib teraapia sildi all toimuda hoopis karmim mäng.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga